Spetsiifilised nõuded klapi survevalu terasest ventiili valatud terasest välimuse kvaliteedinõuete radiograafilisele testimisele

Spetsiifilised nõuded ventiili survevalu terasest ventiili valatud terasest välimuse kvaliteedinõuded Valuvead kilel jagunevad viide kategooriasse: õhuava, liiva ja räbu lisamine, kokkutõmbumisauk ja poorsus, sisemine jahuti sulamata ja pragu. Remondikeevitusala defektide poore negatiivil võib vaadelda valudefektide hinnanguna, samas kui räbu remontkeevituspiirkonnas ei ole lahustunud ja läbi keevitamata, võib lugeda valudefektide räbu lisamiseks. . Defekti suurust mõõdetakse filmil oleva defekti kujutise suuruse järgi. Jah. Kokkutõmbumisõõnsuse puhul mõõdetakse ainult iga defekti ilmse osa suurust, mitte ümbritseva häguse varju suurust. Kui kilel kaks või enam defekti osaliselt kattuvad, tuleks nende mõõtmeid eraldi mõõta. Ühendus: erinõuded ventiili surveterasest valandite radiograafilisele testimisele (II) 5. Radiograafilise filmi defektide klassifikatsioon ja hindamismeetod 5.1 Defektide klassifikatsioon ja suuruse mõõtmine 5.1.1 Valuvead kilel võib jagada viide kategooriasse: õhuauk, liiv ja räbu lisamine, kokkutõmbumisauk ja poorsus, sisemine jahuti sulamata ja pragu. Remondikeevitusala defektide poore negatiivil võib vaadelda valudefektide hinnanguna, samas kui räbu remontkeevituspiirkonnas ei ole lahustunud ja läbi keevitamata, võib lugeda valudefektide räbu lisamiseks. . 5.1.2 Defekti suurust mõõdetakse filmil oleva defekti kujutise suuruse järgi. Jah. Kokkutõmbumisõõnsuse puhul mõõdetakse ainult iga defekti ilmse osa suurust, mitte ümbritseva häguse varju suurust. Kui kilel kaks või enam defekti osaliselt kattuvad, tuleks nende mõõtmeid eraldi mõõta. 5.1.3 Kui defekt on ühendatud hindamisrulli (vaatevälja) piiriga, tuleb see arvestada hindamisala arvutuspunktides. 5.2 Õhuaugu, liiva ja räbu defekti aste 5.2.1 Valige hindamisalaks ala, kus negatiivkilel on palju defekte. Hindamisala suurus ja suhteliselt suur lubatud defektide arv on toodud tabelites 6 ja 7. Tabel 6 Hindamisala suurus ja suuremad lubatud pooride punktid Tabel 7. Hindamisala suurus ja suuremad lubatud liivapunktid ja räbu lisamine 5.2.2 Üksiku defekti punktide arv määratakse tabelis 8 ja vastavalt defekti suurusele. Tabelis 9 nimetatutest väiksemaid defekte ei tohi siiski arvesse võtta. Tabel 8 Üksikute defektide punktide arv Tabel 9 ei arvesta defektide arvu võrreldes suurema lubatud suurusega 5.2.3 Kahe või enama defekti punktid on iga hindamispiirkonna defekti punktide summa. Seda saab hinnata vastavalt tabelite 6 ja 7 järgi, kuid tasemel 1 lubatud suhteliselt suurte pooride, liivaklambrite ja puhastusklambrite suurus ei tohi ületada vastavalt tabelis io ja tabelis 11 määratletut. Tabel 10 Suhteliselt suured pooride suurused lubatud esmaste defektide korral Tabel 11 Võrdlevad suured liiva kinnitus- ja puhastussuurused, mis on lubatud esmaste defektide korral 5.3 Kokkutõmbumisõõnsuse defektiaste 5.3.1. Valige negatiivil hindamiseks suhteliselt suur osa defekti pikkusest või alast. Hindamisala suurus ja suurem lubatud defekti suurus on toodud tabelis 12 või 13. Tabel 12 Suur lubatud satiini pikkus riba kokkutõmbumisava defektide korral Tabel 13 Dendriitkahanemisõõnsuse defektide suhteliselt suur lubatud pindala 5.3.2 Kahanemine õõnsuse defektid võib nende kuju järgi jagada ribakahanemisõõnsusteks, dendriitkahanemisõõnsusteks ja suure pindalaga kahanemisõõnsusteks. 5.3.3 Riba kokkutõmbumisava defekti pikkuse arvutamine: riba kokkutõmbumisava võtab defekti pikkuseks suhteliselt suure kahanemisava pikkuse; Kaks või enam riba kokkutõmbumisava on iga kokkutõmbumisava kui defekti pikkuse summa. Kui kokkutõmbumisauk on hindamisala piiril, tuleks kaasata ka defektijoonest väljapoole jääv osa. 5.3.4 Dendriitkahanemisõõnsuse defektipinna arvutamine: dendriitne kahanemisõõnsus on defekti suurema pikkuse ja kahanemisõõne defektiala ristkorrutise suurema laiuse korrutis; Kaks või enam dendriitset kahanemisõõnsust on iga kahanemisõõnsuse kui defektipiirkonna pindalade summa. Kui kokkutõmbumisauk on hindamisala piiril, tuleks kaasata ka defektijoonest väljapoole jääv osa. 5.3.5 Kui hindamisalas on nii dendriitilisi kui ka triibulisi kahanemisõõnsusi, loetakse triibukujuline kahanemisõõnsus hindamisel haru kahanemisõõnsusteks. Triibukujulise kahanemisõõne pikkus peab olema triibukujulise kahanemisõõne pikkus ja laius üks kolmandik pikkusest. 5.3.6. Suure pindalaga kokkutõmbumisdefekt arvutatakse defekti suhteliselt suure pikkuse korrutisega suhteliselt suure laiusega, mis on sellega risti. 5.3.7 Kahanemisõõnsuse defektide i klassi hinnatakse defektide pikkuse või pindala järgi hindamisalal. Tabelis 14 nimetatust väiksemaid kokkutõmbumisõõnsusi ei tohi aga defektidena arvestada. 5.3.8 Riba kokkutõmbumise õõnsust hinnatakse vastavalt iz-le vastavalt defekti pikkuse summale hinnangus G; Dendriitide kokkutõmbumisõõnsust hinnati vastavalt tabelile 13 vastavalt hindamispiirkonna defektiala summale. Suure pindala kokkutõmbumist hinnatakse hindamispiirkonna defektipinna summa järgi vastavalt tabelis 13 olevatele sulgudes olevatele väärtustele. Tabel 14 Kokkutõmbumisõõnsuse defektide suurem suurus ilma hindamiseta 5.3.9 Pragu (kuumpragu ja külmpragu) , sisemine jahuti sulamata ja mudasüdamiku tugi kilele i ei ole sulanud, klassifitseeritakse 6. klassi. 5.4 Üldine defektide hinnang 5.4.1 Kui hindamisalal esineb korraga kahte või enamat tüüpi defekte, siis klassifikatsioon tehakse vastavalt defektitüüpidele ja seejärel tehakse üldhinnang vastavalt punktides 5.42–5.4.4 toodud meetodile. 5.4.2 Kui hindamisalal esineb homogeense või kahte tüüpi pinnase defekte ja hinne ei ole lihtne, võetakse koondhindeks madalam hinne. 5.4.3 Hindamisalal, kui esineb kahte või enamat tüüpi defekte, millel on sama hind, vähendatakse koondhinnet ühe taseme võrra. Kahe või enama I klassi defektitüübi korral klassifitseeritakse defekt 2. klassi, kui defekti arv, pikkus või pindala ületab 1/2 lubatud väärtusest. Tabeli 10 või 11 järgi 2. tasemele klassifitseeritud defekt või tabelite 9 ja 14 järgi 2. tasemeks klassifitseeritud defekt, mis jääb ilma defekti võrdleva suuruseta i taseme kohaldamisalast välja, klassifitseerida 2. tasemeks isegi siis, kui see on segatud mõne muu 2. taseme defektiga. 5.4.4 Kui ülevaataja arvab, et defekt on ohutusriskiga, võib selle lugeda kvalifitseerimata. Klappide terasvalusid kontrollitakse sekundi jooksul pärast riietamist ja trimmimist ning hinnatakse erinevate pinnadefektide suhtes vastavalt käesolevas standardis toodud fotodele (vt 4. peatükk). See standard kogus 12 pinnadefekti vanusetüüpi (vt 4.1--4.12, iga defektitüüp sisaldab 5 juhtumit, mida tähistavad A, B, C, D ja E. Kõik defektitüübid [tüüp a} valgus c}} reitingufotodel on järgmised selgitatud ainult pinnadefektide puhul. Erinevate pinnadefektide tüüpe ja omadusi kirjeldatakse järgmiselt: 1. Vahemik See standard määrab kindlaks ventiilide, äärikute, toruliitmike ja muude surveterasest valandite pinnadefektide tüübid ja omadused ventiilide, äärikute, toruliitmike ja muude surveterasest valandite pinnakvaliteedi kontrollimine ja vastuvõtmine 2. Pinnakvaliteedi hindamine Terasvalusid tuleb pärast parandamist ja trimmimist sekundi jooksul kontrollida ning valandite pinnal esinevad defektid. hinnata käesolevas standardis toodud fotode järgi (vt 4. peatükk. Foto pealkirja hindamine 3.1 See standard kogub 12 pinnadefekti vanusetüüpi (vt 4.1--4.12), iga defektitüüp sisaldab 5 juhtumit, mida tähistab A). , B, C, D ja E, kaks A ja B näidatud juhtumit on vastuvõetavad (kvalifitseeritud) ja kolm juhtumit C, D ja E on vastuvõetamatud (kvalifitseerimata) defektid. Võttes arvesse probleeme, mida põhjustavad vahad, mis kasutavad valupinna laiuse suuruse määramiseks sama standardit, on selles standardis esitatud 60 fotot näited tegelike mõõtmetega joonistest konkreetse valupinna mis tahes 4 x 100 mm x 125 mm ala kohta. pinnale. 3. 2 Kõik hindamisfotodel olevad defektitüübid [Tüüp a} tuli c}} on selgitatud, et need kehtivad ainult pinnadefektide kohta. Iga pinnadefekti tüüpe ja omadusi kirjeldatakse järgmiselt: a} pragu: lineaarne pragunemine terasvalandite pinnal sise- ja välispingete toimel. Tavaliselt ei ole nähtavad pinnapraod kvalifitseeritud. b) Kokkutõmbumisõõnsus: Metalli tõttu}}L-1}} on terasvalu valamisel ja tõusutoru lõikamisel kuju äärmiselt ebakorrapärane, sein kare ja esineb dendrilaadseid kristallaugusid. C) Liiva (räbu) augud: liiva (räbu) augud, mis on tekkinud terasvalu pinnale liiva sattumise tõttu sulametalli. d) Poorid: sulametallis sisalduva gaasi segunemise ja erineva suurusega kooriku pinnale moodustumise tõttu on augu sein siledad ja pirnikujulised, ümarad, ovaalsed või nõelakujulised. e (Ridged projektsioon: terava (harja) kujuline metallprojektsioon terasvalu pinnal. Äärmiselt ebakorrapärase, retikulaarse või veenikujulise jaotuse kuju, mida nimetatakse soonteks liivapinna defektide või deformatsiooni tõttu tekivad skimmeri pinnale teravnurgad. g) Külmeraldus ja kortsus: terasvalandite pinnale tekkivad ümarate nurkade kujul läbitungivad või läbimatud lõhed, mis on tingitud pinnase mittetäielikust integreerimisest. Epidermises on üldiselt sügavam soonte võrgustik, mida nimetatakse kortsudeks. h) Lõikamisarm: arm, mis on jäänud puhastamise, lõikamise, valamise ja kerkivate terasvalude käigus terasvalandite pind on armilaadne. Pind on kare, serv terav, väike helilootusmetall ja käeraudadega teraskorpus on ühendatud ning armi ja valandi vahel on liivakiht. j} Traksi arm: arm, mis on jäänud terasvalu pinnale, kuna südamiku tugi või sisejahuti ei sulanud täielikult. k) Keevitusarm: terasvalu keevitusremondile jäänud arm, mis on tingitud keevitusjärgsest kehvast remondist. l) kare pind: terasvalu pind ei ole sile ja ebaühtlane. 4 Hinnangulised fotod 4. 1 Tüüp a): Mõra